Helen on Setomaa giid ja reisikorraldaja, kes uurib ja puurib seto värki oma erinevate tööde raames igapäevaselt. Setomaa ja sealne kultuurikalender määrab ja mõjutab kogu Heleni elu. Setomaa ja setode tutvustamine maailmale on ta töö, hobi ja kirg. Ta on üliõnnelik ja tänulik, et elu on teda nii põnevasse paika toonud ja sinna kinni jätnud.

Helenit saab kõnelemas kuulda ja näha pühapäeval, Värska Püha allika juures.

Küllo Arjakas töötab Tallinna Linnaarhiivi juhatajana. Tema peamine uurimisvaldkond on olnud Eesti poliitiline ajalugu 20. sajandil, Eesti lipu ja hümni ning mitme ametiasutuse ajalugu.

Margus Timmo on pikaajalise kogemusega ettevõtja, kelle juured ulatuvad Setomaale. Tema ning Setomaa Liidu üks suurimaid väljakutseid on piirkonna isemajandamisvõime suurendamine ja jätkusuutlikkuse tagamine. Ta on ka Võru maakonna mahetootmise ja -käitlemise eestvedaja.

2020. aastal sõlmiti Võru maakonnas hea tahte kokkulepe, mille eesmärk oli viia kõigi haridusasutuste toitlustus üle vähemalt 20% ulatuses mahetoorainele – tänaseks on see eesmärk edukalt saavutatud.

Lisaks tegeleb Margus Timmo põllumajandusega, kasvatades 9 hektaril mahemustsõstraid, millest toodab peamiselt mahla.

Rattaretkedel tutvustab ta osalejatele mahepõllumajandust Setomaal, rääkides nii juba tehtust kui ka tulevikuplaanidest. Muuhulgas toob ta esile, et Setomaa on Eesti vald, kus on suhteliselt kõige suurem mahepõllumaa osakaal.

Ahto on koostanud erinevaid infostende Setomaa ja Põhjalaagri kohta. Samuti on ta uurinud Lõuna- ja Põhjalaagri ajalugu erinevatest allikatest – kohalikud mälestused, ajalooarhiivid. Lisaks kogub Ahto vau fotosid ja ilmselt on tal üks Eesti täiuslikum kogu selle piirkonna kohta.

Meel Valk töötab Võrumaa Arenduskeskuses koostööjuhi ja projektijuhina. Ta juhib Eesti–Läti koostööprojekti, mille eesmärk on tuua kohalik keel ja kultuur senisest enam haridusasutustesse.
Ta on nelja lapse ema ning on südamega panustanud Setomaa hariduse edendamisse, et luua lastele parim võimalik õpikeskkond ja siduda nad tihedalt kohaliku kogukonna rikkustega. Kuus aastat tagasi aitas ta käivitada setokeelse õuesõppe lasteaiarühma ning kaks aastat tagasi Obinitsa kogukonnaklassi.

Lisaks on Meel Valk aktiivne Seto kultuuri kandja – ta on valitud Seto Kuningriigi parimaks sõnoliseks, karguse kargajaks, leivameistriks ja pillimeheks.

Lummo Kati leelokoor on nime saanud kuulsalt seto lauluemalt Lummo Katilt ehk Jekaterina Lummolt, kes elas Nedsäjä külas.
Koori liikmed tulevad kokku nii Setomaalt kui ka laiemalt Lõuna-Eestist. Neid ühendab sügav huvi seto vanema laulutraditsiooni vastu ning soov seda hoida ja edasi kanda.

Lummo Kati leelokoori põhiline tegevus on seto leelo õppimine ja hoidmine. Selleks otsivad nad vanu salvestusi Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist ning laulutekste leeloantoloogiatest. Kooriliikmed harjutavad nii oma sõnade loomist, vanu viise kui ka mitmehäälsust.

Koostöös Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlastega õpitakse teadlikult tundma ja edasi kandma seto leelole omast mitmehäälsust, ainulaadset helilaadi ning sõnaloome traditsiooni.

Kõige enam naudivad nad laulmist külakirmastel koos teiste leelokooride ja vanemate laulunaistega, sest just seal saab kõige paremini kätte leelo õige tunnetuse ning kogeda kooslaulmise rõõmu ja elevust.

Seto leelost rääkimine, laulude tutvustamine ja eelkõige laulmine ise on nende suur kirg ja hobi – nad teevad seda pühendumusega ning võivad oma lauludega täita tunde.

Kauksi Ülle tegeleb ajaloosse süvenemisega, et luua uusi tänapäeva inimesi kõnetavaid näidendeid. Ta hoiab silma peal ja osaleb lõuna-eesti keelte tunnustamisel piirkonnakeeltena Eestis.

Ahti töötab Värska Sanatooriumis mudakokana – ta tunneb hästi ravimuda omadusi ja selle kasutusala. Tema räägib meile muda kaevandamisest järvest ning muda teekonnast vannidesse. Lisaks vahvatest seikadest muda kaevandamisel ja sealsetest toredatest leidudest.