Helen Alumäe seotus rattaretkedega ulatub 1990. aastatesse, mil ta noore loodushuvilisena esimest korda retkel osales ja sellest kogemusest sügavalt inspireerus. Peagi sai temast ka retkede korraldaja – 1996. ja 1997. aastal oli ta koos tiimiga Rattarretkede peakorraldajate seas, viies osalejad muu hulgas ka Võru- ja Setomaale.

Täna on Helen Setomaa elu ja kultuuri sügav tundja – ta töötab Seto Instituudis, tegutseb giidina ning on aktiivne kohaliku kogukonna liige. Aastate jooksul on ta läbi sõitnud pea kõik Setomaa teed, kogunud lugusid ning õppinud tundma piirkonna inimesi ja kombeid.

Rattafestil on Helen rajameister ja kohalike kontaktide looja, tuues osalejateni Setomaa eheda olemuse, looduse ja kultuuri.

Küllo Arjakas töötab Tallinna Linnaarhiivi juhatajana. Tema peamine uurimisvaldkond on olnud Eesti poliitiline ajalugu 20. sajandil, Eesti lipu ja hümni ning mitme ametiasutuse ajalugu.

Margus Timmo on pikaajalise kogemusega ettevõtja, kelle juured ulatuvad Setomaale. Tema ning Setomaa Liidu üks suurimaid väljakutseid on piirkonna isemajandamisvõime suurendamine ja jätkusuutlikkuse tagamine. Ta on ka Võru maakonna mahetootmise ja -käitlemise eestvedaja.

2020. aastal sõlmiti Võru maakonnas hea tahte kokkulepe, mille eesmärk oli viia kõigi haridusasutuste toitlustus üle vähemalt 20% ulatuses mahetoorainele – tänaseks on see eesmärk edukalt saavutatud.

Lisaks tegeleb Margus Timmo põllumajandusega, kasvatades 9 hektaril mahemustsõstraid, millest toodab peamiselt mahla.

Rattaretkedel tutvustab ta osalejatele mahepõllumajandust Setomaal, rääkides nii juba tehtust kui ka tulevikuplaanidest. Muuhulgas toob ta esile, et Setomaa on Eesti vald, kus on suhteliselt kõige suurem mahepõllumaa osakaal.

Ahto on koostanud erinevaid infostende Setomaa ja Põhjalaagri kohta. Samuti on ta uurinud Lõuna- ja Põhjalaagri ajalugu erinevatest allikatest – kohalikud mälestused, ajalooarhiivid. Lisaks kogub Ahto vau fotosid ja ilmselt on tal üks Eesti täiuslikum kogu selle piirkonna kohta.

Meel Valk töötab Võrumaa Arenduskeskuses koostööjuhi ja projektijuhina. Ta juhib Eesti–Läti koostööprojekti, mille eesmärk on tuua kohalik keel ja kultuur senisest enam haridusasutustesse.
Ta on nelja lapse ema ning on südamega panustanud Setomaa hariduse edendamisse, et luua lastele parim võimalik õpikeskkond ja siduda nad tihedalt kohaliku kogukonna rikkustega. Kuus aastat tagasi aitas ta käivitada setokeelse õuesõppe lasteaiarühma ning kaks aastat tagasi Obinitsa kogukonnaklassi.

Lisaks on Meel Valk aktiivne Seto kultuuri kandja – ta on valitud Seto Kuningriigi parimaks sõnoliseks, karguse kargajaks, leivameistriks ja pillimeheks.

Lummo Kati leelokoor on nime saanud kuulsalt seto lauluemalt Lummo Katilt ehk Jekaterina Lummolt, kes elas Nedsäjä külas.
Koori liikmed tulevad kokku nii Setomaalt kui ka laiemalt Lõuna-Eestist. Neid ühendab sügav huvi seto vanema laulutraditsiooni vastu ning soov seda hoida ja edasi kanda.

Lummo Kati leelokoori põhiline tegevus on seto leelo õppimine ja hoidmine. Selleks otsivad nad vanu salvestusi Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist ning laulutekste leeloantoloogiatest. Kooriliikmed harjutavad nii oma sõnade loomist, vanu viise kui ka mitmehäälsust.

Koostöös Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlastega õpitakse teadlikult tundma ja edasi kandma seto leelole omast mitmehäälsust, ainulaadset helilaadi ning sõnaloome traditsiooni.

Kõige enam naudivad nad laulmist külakirmastel koos teiste leelokooride ja vanemate laulunaistega, sest just seal saab kõige paremini kätte leelo õige tunnetuse ning kogeda kooslaulmise rõõmu ja elevust.

Seto leelost rääkimine, laulude tutvustamine ja eelkõige laulmine ise on nende suur kirg ja hobi – nad teevad seda pühendumusega ning võivad oma lauludega täita tunde.

Kauksi Ülle tegeleb ajaloosse süvenemisega, et luua uusi tänapäeva inimesi kõnetavaid näidendeid. Ta hoiab silma peal ja osaleb lõuna-eesti keelte tunnustamisel piirkonnakeeltena Eestis.

Olen töötanud Värska Originaalis umbes 27 aastat ja kõikvõimalikel ametitel, mis on seotud müügi ja turundusega. Räägin rattamatka esimesel päeval nautuke Värska Originaali ajaloost ning kus ja kuidas jõuab pudelisse Värska Originaal.

Ahti töötab Värska Sanatooriumis mudakokana – ta tunneb hästi ravimuda omadusi ja selle kasutusala. Tema räägib meile muda kaevandamisest järvest ning muda teekonnast vannidesse. Lisaks vahvatest seikadest muda kaevandamisel ja sealsetest toredatest leidudest.