Registreerimine Värska laululava platsil
Pakiautod, mis viivad teie suuremad pakid (telgid jms) otse Treski laagrisse, on ootel.
Info: ainus pood päeva jooksul on 2 km kaugusel Värska stardiplatsist.
Parklasse jääb valvama turvameeskond.
Start Värska laululavalt
Avasõna ütleb päevajuht, Treski peremees ja Setomaa ülemsootska Jalmar Vabarna ning Setomaa vallavanem Raul Kudre.
Enne avasõnu esineb Värska naisrahvatantsugrupp ”Lustiline”.
Kes soovib varem rajale asuda, saab seda juba enne 12.00 teha.
Järgmise peatuseni 1 km.
Värska Talumuuseum
Talumuuseumi saab külastada terve nädalavahetuse jooksul (Rattafesti käepaelaga on sissepääs 4 €).
Avatud on ka Talumuuseumi meenete pood.
Värska Originaali tehas
Külastus gruppides, registreerimine mandaadis.
Järgmise peatuseni 11 km.
Kolossova – Vana Jüri Seebikoda
Võimalus külastada ka Peko Jumalamäge. Olemas kohvik ning müüakse mahedalt toodetud seepe (soovitame varuda sularaha).
Kohapeal kõneleb peremees ja seebimeister Silver Hüdsi kell 12.45 ja 13.30.
Järgmise peatuseni 7 km.
Lõunapaus Seitsmemäel
Asukoht on tuntud kui kunagine Eesti kaitseväe Petseri lõunalaager.
Kohapeal räägib Lõunalaagri ajaloost Ahto Raudoja kell 14.30 ja 15.30.
Karmoškat mängib Merike Tein.
Järgmise peatuseni 10 km.
Nedsaja külaplats
Kohapeal kõnõleb Nedsaja Küla seltsi liige Meel Valk kell 17.00 ja 17.30. Kõneluste vahepeal esineb Lummo Kati leelokoor.
Laagripaigani 8 km.
Telklaager Treskis avatud
Laagris on avatud lisaks ka saunad, toimuvad töötoad, erinevad esitlused ning naudime õhtusööki (piletihinna sees).
Treski pealaval esineb Zetod
Treski Küünis esineb Mari Jürjens
Paneme pea padjale ja sõba silmale. Kehtib öörahu.
Hommikumärkamine
Madli Luuk viib lähikonda loodust kaema – mida kõrv kuulõb ja mida silm seletab.
Äratus hommikusirutustega. Hommikusöök
Laagriplatsil saab hommikust süüa (piletihinna sees) ning paneme rattad valmis, et asuda taas teele. Laagrit jääb valvama turvameeskond.
Järgmise peatuseni 18 km.
Piusa koopad
Kohalikud giidid tutvustavad Piusa koopaid kell 9.30 ja 10.30.
Toimuvad ka ekskursioonid koobastesse giididega (start grupiga iga 15 min tagant). Ekskursiooni hind 5 €.
PS! Varuge palun sularaha.
Avatud on kohvik, savikoda ja Piusa külastuskeskus.
Järgmise peatuseni 4.5 km.
Obinitsa – soome-ugri lippude väljak
Kohapeal räägib Kauksi Ülle kell 11.00; 11.45; 12.30 Seto-Ateljee-Galeriis.
Külastada saab ka kohvik Taarka Tarõ Köögikõnõ.
Obinitsas toimub samal ajal ka kogukonnafestival “Elu tähtsatest asjadest”.
Järgmise peatuseni 4 km.
Härma tsässon ja Mahe-Setomaa
Tsässona juures kõnõleb Helen Alumäe kell 13.00 ja 14.00.
Lõunapaus Härmal
Kohapeal räägib Setomaa Liidu juht Margus Timmo kell 13.30 ja 15.00.
Karmoškal õde-vend Gerd ja Pille-Riin Palok.
Järgmise peatuseni 12.5 km.
Küllätüva küla – Rikka Ivvani talu
Võimalik tutvuda taluarhitektuuri vaatamisväärsustega.
Lugude vestmise ajakava:
Seejärel algab uus ring:
Rikka Ivvani pillilaagri noored tulevad tantsuõpet tegema.
Olemas ka kohvik (avatud: 14.30-18.00).
Laagrini jäänud 23 km.
Võmmorski tsässon
Küllo Arjakas kõnõleb Venemaa piiri vahetus-läheduses Petserimaast Eesti Vabariigi koosseisus (1920-1940).
NB! Vene piiri ääres soovitame telefonid levialast välja võtta.
Telklaager Treskis avatud
Laagris on avatud lisaks ka saunad, toimuvad töötoad, erinevad esitlused ning naudime õhtusööki (piletihinna sees).
Treski pealaval Nedsaja Küla Band
Õhtul on võimalik koos vaadata Eurovisiooni finaali.
Treski Küünis esineb Vaiko Eplik
Paneme pea padjale ja sõba silmale. Kehtib öörahu.
Äratus ja hommikused sirutused
Esmalt sööme hommikusööki ja naudime kohvi ning siis pakime telgid kokku ja paneme suuremad pakid pakiautode peale.
Järgmise peatuseni 5.5 km.
Tonja küla
Võimalik tutvuda tänavaküla arhitektuuriga.
Esineb Verska naiste leelokoor (eestvedaja Jane Vabarna).
Järgmise peatuseni 5 km.
Värska sanatoorium
Kohapeal räägitakse mineraalvee omadustest ja mudaravist.
Järgmise peatuseni 7 km.
Podmotsa küla
Tuntud ajaloolane Küllo Arjakas räägib Eesti-Vene piirist.
Järgmise peatuseni 9 km.
Värska Püha allikas
Kõnlõleb Rattafesti rajameister ja Setomaa giid Helen Alumäe.
Värska kirik
Kõneleb Isa Andreas kiriku hoovis.
Lõpp-peatuseni 2.5 km
Värska Laululava
Kõneleb Merca – kavaler, kirjanik, näitleja, seto. Kõneleb, loeb, laulab umah keeleh, külh ti, ulli, arvo saat!
Värska laululaval lõpetab Rattafesti ansambel SADU
Võimalik süüa, puhata, nautida kontserti. Loosime välja peaauhinna!
Rattafesti rändab sel kevadel Setomaa mõhnastikel, kus iga käänu taga paistab väike järveke või maaliline külake, kus õppida tantsima seto tantse, kuulata leelokoori või karmoška kaasakiskuvaid meloodiaid.
15.05
21.30 Treski pealava
15.05 öökontsert
23.00 Terski küün
16.05
21.30 Treski pealava
16.05 öökontsert
23.00 Treski küün
17.05
14.00 Värska laululava
Rajal läbime põnevaid avastuspeatusi, kus toimuvad kohapealsed pajatused peatuspaiga ajaloo kohta, lisaks on mõnes kohas võimalik ka meenetega tutvuda ja kohvikut külastada.
Vaata, kes raja peal Seto pärimust kannavad:

Setomaa giid ja reisikorraldaja, Rattafest 2026 rajameister
Helen on Setomaa giid ja reisikorraldaja, kes uurib ja puurib seto värki oma erinevate tööde raames igapäevaselt. Setomaa ja sealne kultuurikalender määrab ja mõjutab kogu Heleni elu. Setomaa ja setode tutvustamine maailmale on ta töö, hobi ja kirg. Ta on üliõnnelik ja tänulik, et elu on teda nii põnevasse paika toonud ja sinna kinni jätnud.
Helenit saab kõnelemas kuulda ja näha pühapäeval, Värska Püha allika juures.

Ajaloolane
Küllo Arjakas töötab Tallinna Linnaarhiivi juhatajana. Tema peamine uurimisvaldkond on olnud Eesti poliitiline ajalugu 20. sajandil, Eesti lipu ja hümni ning mitme ametiasutuse ajalugu.

Setomaa Liidu tegevjuht
Margus Timmo on pikaajalise kogemusega ettevõtja, kelle juured ulatuvad Setomaale. Tema ning Setomaa Liidu üks suurimaid väljakutseid on piirkonna isemajandamisvõime suurendamine ja jätkusuutlikkuse tagamine. Ta on ka Võru maakonna mahetootmise ja -käitlemise eestvedaja.
2020. aastal sõlmiti Võru maakonnas hea tahte kokkulepe, mille eesmärk oli viia kõigi haridusasutuste toitlustus üle vähemalt 20% ulatuses mahetoorainele – tänaseks on see eesmärk edukalt saavutatud.
Lisaks tegeleb Margus Timmo põllumajandusega, kasvatades 9 hektaril mahemustsõstraid, millest toodab peamiselt mahla.
Rattaretkedel tutvustab ta osalejatele mahepõllumajandust Setomaal, rääkides nii juba tehtust kui ka tulevikuplaanidest. Muuhulgas toob ta esile, et Setomaa on Eesti vald, kus on suhteliselt kõige suurem mahepõllumaa osakaal.

Seto Instituudi tegevjuht, kahekordne Setomaa sootska, ettevõtja
Ahto on koostanud erinevaid infostende Setomaa ja Põhjalaagri kohta. Samuti on ta uurinud Lõuna- ja Põhjalaagri ajalugu erinevatest allikatest – kohalikud mälestused, ajalooarhiivid. Lisaks kogub Ahto vau fotosid ja ilmselt on tal üks Eesti täiuslikum kogu selle piirkonna kohta.

Nedsaja külakogukonna liige ja endine külavanem
Meel Valk töötab Võrumaa Arenduskeskuses koostööjuhi ja projektijuhina. Ta juhib Eesti–Läti koostööprojekti, mille eesmärk on tuua kohalik keel ja kultuur senisest enam haridusasutustesse.
Ta on nelja lapse ema ning on südamega panustanud Setomaa hariduse edendamisse, et luua lastele parim võimalik õpikeskkond ja siduda nad tihedalt kohaliku kogukonna rikkustega. Kuus aastat tagasi aitas ta käivitada setokeelse õuesõppe lasteaiarühma ning kaks aastat tagasi Obinitsa kogukonnaklassi.
Lisaks on Meel Valk aktiivne Seto kultuuri kandja – ta on valitud Seto Kuningriigi parimaks sõnoliseks, karguse kargajaks, leivameistriks ja pillimeheks.

Lummo Kati leelokoor on nime saanud kuulsalt seto lauluemalt Lummo Katilt ehk Jekaterina Lummolt, kes elas Nedsäjä külas.
Koori liikmed tulevad kokku nii Setomaalt kui ka laiemalt Lõuna-Eestist. Neid ühendab sügav huvi seto vanema laulutraditsiooni vastu ning soov seda hoida ja edasi kanda.
Lummo Kati leelokoori põhiline tegevus on seto leelo õppimine ja hoidmine. Selleks otsivad nad vanu salvestusi Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist ning laulutekste leeloantoloogiatest. Kooriliikmed harjutavad nii oma sõnade loomist, vanu viise kui ka mitmehäälsust.
Koostöös Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlastega õpitakse teadlikult tundma ja edasi kandma seto leelole omast mitmehäälsust, ainulaadset helilaadi ning sõnaloome traditsiooni.
Kõige enam naudivad nad laulmist külakirmastel koos teiste leelokooride ja vanemate laulunaistega, sest just seal saab kõige paremini kätte leelo õige tunnetuse ning kogeda kooslaulmise rõõmu ja elevust.
Seto leelost rääkimine, laulude tutvustamine ja eelkõige laulmine ise on nende suur kirg ja hobi – nad teevad seda pühendumusega ning võivad oma lauludega täita tunde.

Kirjanik ja Obinitsa Galerii MTÜ juhatuse liige, ajalehe Setomaa toimetaja
Kauksi Ülle tegeleb ajaloosse süvenemisega, et luua uusi tänapäeva inimesi kõnetavaid näidendeid. Ta hoiab silma peal ja osaleb lõuna-eesti keelte tunnustamisel piirkonnakeeltena Eestis.
Laagriplatsil sukeldu meie laagriprogrammi, kus ootavad ees harivad esitlused keskkonna teemadel, saab kuulata inspireerivaid esitlusi ning harivaid kõnelusi vaimse tervise teemadel ja kus lisaks toimub Ööülikooli avalik salvestus.
Vaata, kes laagriplatsil tarkust jagavad:
Zooloog ja semiootik. Aleksei vestab lugusid loomadest, kirjutab raamatuid ning hoiab silma peal loomade ja lindude heaolu teemal.
Maret Kesküla on psühholoog-nõustaja ning kutseline koolitaja, kes lisaks koolituste ja kosutusretkede korraldamisele, jagab inspiratsiooni aeglustavast elustiilist AEGA ON taskuhäälingus. Tema töö keskmes on inimeste igapäevaelu lihtsustamine ja energia taastamine – Maret loob ruume ja vestlusi, kus saab rahulikult aeglustada, mõista oma harjumusi ning leida just enda rütmile sobivad lahendused. Inspiratsiooni ammutab ta nii psühholoogia teadmistest, aeglase elustiili filosoofiast kui ka päriselu lugudest, jagades seda vahetult ja kaasavalt, et osalejad leiaks endas julgust ja selgust liikuda kergema, teadlikuma elu suunas.
Killu on kirglikult uudishimulik naine, paranev tormaja ning tähendusrikka ja teadliku elu entusiast. Tööalaselt tegutseb ta koolitaja, üritusturundaja ja ettevõtjana mitmel rindel.
Hiljuti sõnastas ta oma peamise eesmärgi: olla täiskohaga kohal. Ka vestlustes kutsub ta teisi olema hetkes, et lahkuda tundega, et ollakse sammu võrra rohkem iseenda moodi.
Sander Hüdsi on sertifitseeritud toitumis- ja personaaltreener, kes on läbinud ka Precision Nutritioni une, stressi ja taastumise programmi. Ta valis oma haridustee just selle tunnustatud rahvusvahelise õppe kaudu.
Pärast Eestis elamist kolis ta 27-aastaselt Austraaliasse, kus veetis ligi viis aastat rännates ja ennast arendades. Tervislik eluviis, toitumine ja treening on olnud tema kirg üle kümne aasta ning täna jagab ta oma teadmisi teistega,
keskendudes püsivatele harjumustele ja tasakaalustatud, jätkusuutlikule eluviisile.
Helen on Võrumaal elav saunanaine, kelle südameasjaks on tema enda kodusaun – Ärni suitsusaun.
Kaheksa aastat tagasi jättis ta selja taha Tallinna kesklinna elu ning kolis Võrumaa looduse rüppe. Filmikunstnikust sai peaaegu üleöö saunanaine – teekond, mis sai alguse justkui uuestisünnist suitsusaunas.
Sellest ajast on tema ellu põimunud loodusvaimude kursused, ravimtaimede tarkus, mille ta omandas Metsamoori käe all, ning šamaanitrummi abil ennustamine. Kõigest sellest on saanud loomulik osa Võrumaa argipäevast.
Täna jagab Helen oma teadmisi ka teistele – tema juhendamisel on väljaõppe saanud mitmed saunanaised ning loodud on ka oma saunakool.